kolmapäev, 30. september 2009

Haanja Raamatukogu läbi aegade


Sageli öeldakse – Võrumaa, mõeldakse aga Haanjat ja Suurt - Munamäge, mis on praegu Võrumaa süda nii geograafiliselt kui kultuuriliselt. Haanjast võib rääkida ülivõrdes nii mõneski mõttes. Haanja kõrgustik on Eesti ja ühtlasi kogu Baltimaade kõrgeim. Suur- Munamägi on Baltimaade kõrgeim mägi, lähedal on ka Eesti sügavaim järv Rõuge Suurjärv ja kõige kõrgemal asuv järv Tuuljärv. Siin leidub kõike võrupärast, kuuleb mahlakat võro keelt, näeb käänulisi kruusateid, arhailisi talukohti.

Saatus pole paljudele olnud armuline. Nii ka Haanjamaa inimestele. Vabaduse hind on olnud kõrge. Paljud Haanjamaa mehed jätsid oma elu Eesti Vabadussõjas. Järgnev vabadustunne ja usk ning lootus paremasse tulevikku andis Haanja talumehele ikka ja jälle jõudu otsast alata.
.
Haanjamaa kehvadest künklikest põllupindadest on olnud juttu läbi aegade. Seda enam on haanjalased pidanud end elatama ja tõestama muul viisil. Ja et ka metsa oli endistel aegadel vähe, arenesid siinkandis käsitööharud mis vähe puitu nõudsid. Tuntud olid Haanja piibumeistrid, reemeistrid, kirstumeistrid, ratassepad ja kellassepad. Tuntud on ka iseõppinud orelimeistrid vennad Kriisad Kokemäe külast. Samast külast, kus sündis ka Enno Piir, kellest sai üks Haanja Raamatukogu saatust määranud juhatajatest. Haanjalaste töökusest, visadusest ja ettevõtlikkusest on loodud laule ja legende. Olgu siinkohal meenutuseks omaaegse pilkelaulu esimesed read:

Haanja miis vidi lubjakivve
Kats-kolm päivä Võrole…….

Aastal 2010 möödub 100 aastat Haanja- Pressi Rahvaraamatukogu Seltsi asutamisest ja 80 aastat tema järglase, Haanja Raamatukogu asutamisest.

HAANJA-PRESSI RAHVARAAMATUKOGU SELTS

Haanja-Pressi Rahvaraamatukogu Selts asutati 21. dets. 1910. aastal ja oli üks vanemaid Haanja seltse üldse. Asutajaliikmetena kirjutasid põhikirjale alla : Peeter Sokk, Johann Tikk, Johann Vaal, Albert Meelak, Jaan Tikk, Danel Ummelk, Peeter Torp ja Peeter Pilv. Seltsi esimees oli Hans Rannala.

Haanja Pressi Rahva Raamatukogu Seltsi siht oli rahvaharidust edendada ja rahva vaimse, kõlbelise ja kehalise edenemise eest hoolt kanda. Selts asutas raamatukogusid ja lugemistubasid. Korraldas kursusi, raamatute ettelugemisi, kirjandusõhtuid, jaotas laiali raamatuid ja ajakirju ning tarvitas oma eesmärgi kättesaamiseks kõiksugusid seaduse poolt lubatud abinõusid.

Oma tulud sai selts liikmemaksudest, kingitustest, pärandustest, korjandustest ja sissetulekutest loteriide, näitemängude, kontsertide, ettelugemiste, pidude korraldamisest. Seltsi tegevus ulatus üle Haanja ja temaga naabruses olevate Loosi, Saaluse ja Vastseliina valdade. Seltsil on oma pitser pealkirjaga: „Haanja- Pressi Rahva Raamatukogu Selts“.

Seltsiliikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised, kellel see seaduste järele keelatud ei olnud. Liikmemaksu suurus oli 50 kopikat aastas ja liikmemaksu maksti seltsi kassasse. Seltsiliige, kes kuue kuu jooksul liikmemaksu ära ei maksnud, loeti seltsist väljaastunuks.

Seltsi asju ajasid eestseisus ja üleüldine koosolek. Eestseisusse kuulus esimees, tema abiline, laekahoidja, kirjatoimetaja ja tema abiline. Eestseisuse liikmed valiti üleüldise koosoleku poolt kahe aasta peale.
Haanja-Pressi Rahva Raamatukogu Seltsi põhikirjas seisis ka, et lõpetamise korral antakse seltsi varandus ja kapitalid kellegi teise veel tegevuses oleva Eesti asutuse või seltsi omanduseks ja tarvitamiseks. Tingimuseks oli, et varade saajal pidid Haanja-Pressi Rahva Raamatukogu Seltsiga ühelaadilised sihid olema. Tähtsaimaks seltsi saavutuseks tulekski pidada seltsi loodud raamatukogu, mis koosnes 707 köitest, mille väärtust hinnati tol ajal 1300-1400 kroonile.

Raamatukogu asus Pressi koolimajas (asutatud 1865 a ). Raamatuid saadi annetustest ja osteti seltsi summadest. Säilinud on Haanja-Pressi Raamatukogu Seltsi raamatute nimestik, kuhu sissekandeid on tehtud alates 1924 aasta jaanuarist kuni 1947 aasta aprillini.
Lisaks raamatukogule tegeles selts ka laulu- ja näitemängu alal. Seltsi esimene avalik esinemine oli 1912. aastal Ala- Suhka külas, kus esineti kontserdiga ja näidendiga „Pahased naabrid“. Selts korraldas palju avalikke esinemisi: peoõhtuid, kirjanduslikke õhtuid, tantsuõhtuid, maskeraade. Elavamad tegevusaastad olid seltsi algaastad, sest siis oli seltse vähe ja tegutsemiseks avaramad võimalused.
1915. – 1918. a. seisis seltsi tegevus sõja tõttu, kuna meestegelased mobiliseeriti. Uuesti hoogustus seltsi tegevus aastatel 1928-1930. 1930 aastal oli suurimaks ürituseks rahvapidu Munamäel ja sellele järgnev peoõhtu vanas magasiaidas. Saadud sissetulekute arvel võimaldas selts oma laulukoorile ja näitlejaile prii sõidu Tartu laulupeole. Pressi koolimajas tegutsenud seltsi tegevus muutus järjest raskemaks, kuna tulekaitsekomisjon keelas koolimajas pidude korraldamise. Seltsi tegevus kandus üha enam Haanja keskuse poole.

HAANJA RAHVARAAMATUKOGU SELTS „KOIT“

1930. a. suvel registreeriti Haanja Rahvaraamatukogu Selts „Koit“ iseseisvaks raamatukoguks. Kaks aastat enne seda oli selts tegutsenud Pressi Rahvaraamatukogu Seltsi osana. Iseseisva organisatsiooni ellukutsumise põhjustas asjaolu, et teised vabahariduslikku sihti taotlevad organisatsioonid olid oma tegevuse koondanud valla äärtele (Haridusselts-Rõuge ja Nursi valla serva, Haanja-Pressi Raamatukogu Selts tolleaegse Saaluse valla äärel, Laulu- ja Mängu Selts „Helin“ Rogosi valla ääres) ja valla keskus Haanja oli sootuks tühjaks jäänud.

Esimesse seltsi juhatusse kuulusid E. Piir, J. Lõhmus, O. Keemann, H. Kolk, E. Varula, R. Keel. Seltsi tegemistes lähtuti printsiibist - vähem simmaneid, moetantsu kursusi ning maskeraade ja rohkem tõsiseid harivaid üritusi. 1936 aastaks oli raamatukogu fondis 1700 köidet ja raamatukogu töötas kahe osakonnaga (Plaani ja Koke koolimajades).

Plaani Raamatukoguosakonnas oli laenutajaks õpetaja Aale Ots. Raamatuid oli umbes 300 köidet ja neid hoiti õpetaja kitsukeses korteris. Laenutuste eest tasu ei võetud. Raamatuid vahetati umbes poole aasta tagant . Raamatuid osteti seltsi liikmemaksudest ja saadi ka riiklikku toetust.
Kokemäe küla raamatukogu juhatas Eno Piir. Raamatukogus oli 1330 köidet. Samas asus ka kodu- muuseum üle 300 artikliga.)
Lugejate hariduse tõstmiseks telliti ilukirjanduse kõrvale just teaduslikku kirjandust. Seltsi juures töötas rahvuspropaganda toimkond, mis tegutses rahvuslippude ja nime-eestistamise aktsioonis. Seltsi piirkonnas olid elamutel olemas rahvuslipud ja nimede eestistamine oli kõige intensiivsem just seltsi tegevuspiirkonnas.
Selts kirjastas kodumaa turismi elustamise ja kodukolde – Munamäe ümbruse – tutvustamise eesmärgil 88-leheküljelise albumi „Haanja Munamägi – Turistide Mekka“ ja piltide kogumiku „Suur Munamägi piltides“.
Selleks, et seltsi tegevus oleks intensiivsem ja tagajärjed viljakamad, olid seltsil ka allorganid. Seltsi juures töötasid:
1. Kodutööstuse edendamise ring, kel oli alaline käsitööde näitus Munamäe vaatetornis.
2. Aiandus- mesinduse ring, kel oli palgal alaline assistent.
3. Maanoorte ring.
4. Rahvuspropaganda toimkond.
5. Üldküsimusline õpiring.

Selts oli Eesti Haridusliidu, Eesti Lauljate Liidu, Eesti Kodukäsitööstuse Edendamise Keskseltsi, Ülemaalise Maanoorte Ühenduse ja Haanja Seltside Liidu liige ning registreeritud Haridusministeeriumi Noorsoo Osakonnas.

Enno Piir - Haanja Raamatukogu juhataja aastail 1933-1940

Enno Piir sündis kauni Haanjamaa südames Kokemäe külas ilusa Vihtla järve kaldal Kusma talus 7. jaanuaril 1910. aastal. Alghariduse sai ta Koke algkoolis, seejärel õppis Võru Gümnaasiumis. Isatalu kehv põllupind aga ei võimaldanud alustatut lõpuni viia. Tuli leida praktilisem ala ja õpingud jätkusid Väimela Põllutöökoolis ja Jäneda Põllutöökoolis. Pärast kooli lõpetamist 1932. aastal töötas Enno Piir viis aastat Võru ajalehe „Elu“ juures põllumajandusosakonna toimetajana ja kolm aastat Põllutöökoja instruktorina. Ajavahemikul 1933-1940 oli ta ühtlasi Haanja Rahvaraamatukogu Seltsi „Koit“ raamatukogu juhataja ja seltsi esimees.

Sõja-aastatel töötas Enno Piir Haanja valla põllumajanduse statistikuna. Suure saladuskatte all kogus materjali raamatu „Nuttev Võrumaa“ jaoks. Sõjakeerises läks palju materjali kaduma ja raamat jäi välja andmata. Veel jõudis ta organiseerida Vabadusvõitlejate ausamba taastamise 1942. aastal Suurel- Munamäel ja temalt ilmus ka raamat „Vabal Munamäel“. Nõukogude võimu ajal oli see raamat rangelt keelatud kirjanduse nimekirjas. 1944 aastal katkes aga Piiri tegevus Haanjas. Järgnevad elamine metsavennana, elu valepassiga Enno Tiiro nime all, küüditamine Inta vangilaagrisse ja edasine elu juba Viljandimaal.
Enno Piir on kirjutanud: „Mul oli võimalik elada 20 aastat riigis, kus oli kord, valitses õiglus ja hinnati tõde, kus Eesti Vabariiki juhtisid omad eesti pojad. Isegi temal, lihtsal töömehel Haanja mägedest, oli võimalus Eenpalult, Kukelt, Pätsilt, Tõnissonilt ja Uluotsalt võtta vähemalt kord elus nende ulatatud terekätt. Kõik see lõppes 21. juunil 1940.

Haanja Raamatukogu Kroonikast leiab, et Enno Piir pidas Haanjat ikka meeles, igaks raamatukogu juubeliks on saadetud kiri või telegramm. Enno Piir, kelle elu kulges väga erilist rada, andis väga suure panuse Haanja edendamisele. Aastatel peale sõda ei julgetud temast rääkida ja praegu pole enam neid kes mäletaksid. Vihtla järve kaldal Kokemäe külas, kus Enno Piir sündis, valitseb ka tühjus. Pole midagi mis viitaks kunagisele raamatukogule või Enno Piirile. Haanja ajaloole nii olulist raamatut kui „Vabal Munamäel“ teavad vähesed.

HAANJA SELTSIDE LIIT

Eelmise sajandi alguses hoogustus seltskondlike organisatsioonide moodustamine peaaegu igas külas. Ka Haanja Hariduse Selts (asutatud 11.07.1910) ostis maareformi algpäevil (1927.a.) endale krundi ja hoone. Tolleaja juhtivatel tegelastel oli kindel soov tõmmata Haanjamaa rahvas ühisele tööle, rajades üheskoos kooskäimise kodu kõigile. 13. mail 1933. aastal loodi Haanja Seltside Liit, kes sai enda valdusse ka krundi koos seal asuva magasiaidaga (1936.a.)

Suure Munamäe ümbrus, endise administratiivjaotuse järgi Haanja vald, on maastikuilult võrratult kaunis, aga loodustingimustelt raskelt haritav ja vähetasuv põllumajanduslik piirkond. Vallas tegutses kolmekümnendail aastail haridusselts, kaks raamatukoguseltsi, laulu-mänguselts, põllumeestekogu, tuletõrjeühing, kaitseliidu ja naiskodukaitse üksused jne. 1933 aastal tuli vallas ühele ruutkilomeetrile 32 inimest (Eesti keskmine oli siis 23 ). Vallas seltsi- ega rahvamaja aga polnudki. Koolimajad asusid valla äärealadel. Jaanimäe algkool- Kasaritsa, Koke algkool- Rõuge, Plaani algkool Ruusmäe ja Pressi algkool Saaluse valla piiri lähistel. Valla keskkohas, endises mõisasüdames, peale väikese vallamaja mingit üldkasutatavat hoonet polnud. Kuna ka Munamäge külastas palju reisihuvilisi, kes oleks tahtnud kohapeal ööbida, otsustati, et tulevane rahvamaja võiks täita ka turistide kodu ülesandeid. Selleks otsustati ümber ehitada vana mõisaaegne raudkiviseintega magasiait. Valmivasse hoonesse pidi ruumid saama ka raamatukogu.

Hoone ehitamine, mille projekti valmistas arhitekt Nikolai Kusmin, pidi maksma minema 900 000 senti. Raha oli kassas aga ainult pisut üle 100 000 sendi. Otsustati pöörduda abipalvega sihtasutuse „Turismi Keskkorraldus Eestis“ ja Haridusministeeriumi poole ning saata delegatsioon riigivanema juurde. Delegatsiooni koosseisu nimetati vallavanem August Parv, vallasekretär , Seltside Liidu esimees Jaan Ehar ja raamatukogujuhataja Enno Piir. Enno Piir on jutustanud riigivanema Konstantin Pätsi juures käimisest nõnda :
Kadripäeval, 1935. aastal, sammusid kolm maameest Haanja mägedest kodukootud riietes ja mõtetes Toompeale riigivanema töökohta. Kaugelt tulnud maainimestena ei olnud meil tehtud mingit eelregistreerimist. Meie tulekust teatas riigivanemale kohalolev valveametnik ja sealsamas paluti meil avatud uksest riigivanema kabinetti astuda. Kabinetis andsime edasi Haanja rahva tervitus- ja tänusõnad, mida President tähelepanelikult kuulas ja omalt poolt tänas meid mehiste sõnadega. Päts päris meilt andmeid maarahva tuju ja elamisvõimaluste üle kaugel riigi teises servas, mägede ja metsade keskel. Rääkides ära oma soovid vastas riigivanem nõnda: “Ma hindan kõrgelt maarahva suurt tahtmist heade ettevõtete algatamisel. Tervitage kõiki minu poolt – riigivanem soovib väga, et see hoone Munamäe jalamil teoks saab. Soovin teile ja kogu Haanja rahvale jõudu ja püsivust. Ärge väsige mitte!“ Ning kõige lõpuks veel see pikk silmavaade ja käepigistus – ei need saa iial ununeda.

Kodus jäädi suure kärsitusega ootama teateid Toompealt. Möödusid jõulud, möödus pool jaanuarigi - ikka veel mitte midagi. Rõõmusõnum tuli siiski ajalehe kaudu kus seisis: „Riigivanem on määranud Riigi Klassiloterii üldkasulikkude algatuste kapitalist 10 000 krooni Munamäe Turistide Kodu ehitamiseks“. Summa oli palju suurem, kui haanjamehed olid riigivanemalt küsinud ja tundus algul lausa uskumatu.

Raamatukoguhoidaja Enno Piiri eestvedamisel käidi veel teinekordki riigivanemalt toetust küsimas. Seekord neil Pätsi endaga kohtuda ei õnnestunud, aga dokumendid saadi Riigikantseleisse üle anda. Külastati ka kirjanik Juhan Jaiki, kes töötas Haridusministeeriumis vabaharidusnõunikuna ja tema abiga saadi veel Riigikassast teinegi toetussumma - 6000 krooni. Toetajaid oli teisigi, palju ühinguid ja ka eraisikuid. Haanja Seltside Liit oli korraga saanud miljonäriks. Telliti uus projekt, mis algselt kavandatud magasiaida ümberehitusest kapitaalselt erines. Oli suur soov, et saaks kaunis hoone, mis oleks riigivanemalt saadud toetuse vääriline!

Seoses Turistide Kodu valmimisega 1939 aastal, toodi selle maja ruumidesse üle ka raamatukogu ja on jäänud Haanja Raamatukoguks tänaseni, see on ligi 70-ks aastaks.

HAANJA RAAMATUKOGU AASTAIL 1939- 1952

1939 aastal kolis Raamatukogu vastvalminud kaunisse majja Haanja Turistide Kodu hoonesse Haanja keskuses. Keskuses asusid veel ka kauplus ja vallamaja. Turisti nimetus oli kohalikule rahvale uus ja erutav. Turistide toad asusid raamatukogu kõrvalruumides ja raamatukogu oli avatud ka neile. Suvel tõmbas turiste Suur - Munamägi, mille otsa 1939 aastal Võru Maavalitsuse summadega ka uus vaatetorn ehitati.
Sõjaajal Haanjas Seltskondlik tegevus lakkas. Osa noormehi läks mobilisatsiooniga fasistide teenistusse, osa varjas end mobilisatsiooni eest. Seltsipidusid ei peetud.
Enno Piiri 1942. aastal väljaantud raamatut „Vabal Munamäel“, selgub, et saabunud bolsevike võimu vihati ja paljud nägid saksa vägedes oma päästjaid. Raamatust selguvad ka Munamäe Vabadussamba monumendi lõhkujad ja kaasaaitajad. Enno Piiri eestvõtmisel 1942. aastal, kui sakslased Haanjas võimul olid, õnnestub monument taastada, mis tõsi küll hiljem ikkagi lõhutakse.
Haanja Raamatukogu Kroonikast loeme:
Sõja ajal raamatufond suurest hävis, palju tassiti laiali. Alles 194 aasta sügisel sai raamatukogu jälle tööd alustada. Raamatukoguhoidja Liidia Vent´i poolt koguti kokku mõnisada eksemplari laialitassituid raamatuid juurde hakkas tulema uut kirjandust , ostetud riiklikest summadest.
Kaks aastat hiljem 01.novembril 1948 a. hakkas raamatukogu juhatajaks Cäcilia Himma, kes töötas raamatukogus 1952. aasta septembrini.

HAANJA RAAMATUKOGU AASTAIL 1952- 1982

Alates 1952. aastast asus raamatukogu juhatajana tööle Aksel Kons. Seoses Haanja 7- klassilise Kooli ruumide laiendamisega Haanja Rahvamaja (endine Turistidekodu) ruumidesse, viidi aga raamatukogu üle Haanja külanõukogu (endine vallamaja) ruumidesse, kus raamatukogul oli 24 m2 tuba.

Alles 1965 aastal saab Haanja Raamatukogu lõplikult kolida Haanja Turistidekodu teisekorruse ruumidesse, mis juba maja projekteerides olid mõeldud raamatukogule. Haanja Turistidekodu hakati nimetama Haanja Kultuurimajaks. 1965. aastaks saab raamatukogu korras inventari: 5 kahepoolega riiulit, 16 ühepoolega riiulit, 1 kirjutuslaud, 2 lugemislauda, 12 tooli ja ajakirjade vitriin.

1973. aastal hakkas sõitma raamatukogubuss, likvideeriti Plaani laenutuspunkt ja Pressi laenutuspunkt. Juhinduti NLKP poliitikast, valitsuse otsustest ja määrustest rahvamajanduse , rahvaste julgeoleku ja igakülgse sõpruse arendamise ülesannetest.
1975 aasta peaülesanne raamatukogus oli üheksanda viisaastaku viimase aasta partei ja valitsuse propaganda kirjanduse kaudu, et aidata kaasa rahvamajanduse ette püstitatud ülesandeid täita. 1977 aastal jätkus raamatukogus töö NLKP XXV kongressi otsuste tutvustamine ja selgitamine. Jätkus ka raamatukogudevaheline sotsialistlik võistlus. Koos kultuurimajaga korraldati õhtu „Perekond ja kodu“ ja „Au sulle kodumaa“.
1978 aasta pearõhk lugejate teenindamisel pandi noorte kommunistliku maailmavaate, proletaarse internatsionalismi kasvatamisele, uue konstitutsiooni tundmaõppimisele ja ÜLKNÜ materjalide propageerimisele. Tähistati ka A. H. Tammsaare 100-ndat sünnipäeva.
Võttes aluseks Kommunistliku Partei suurt hoolitsust sotsialistliku kultuuri edasise tõstmise eest ühiskonnas, NLKP Keskkomitee ja Nõukogude valitsuse määruseid maaelanike kultuurialase taseme tõstmise vajalikkusest võttis Haanja Raamatukogu 1979 aastal endale sotsialistliku kohustuse värvata 284 lugejat ja laenutada 4555 eksemplari. Raamatukogu Kroonikast selgub siiski, et see ülesanne jäi täitmata. Korraldati arutelusid nt. raamatu „Noor kaardivägi“ ja L. I. Breznevi teose „Uudismaa“ põhjal.
1980 aastal, arvestades ENSV Ülemnõukogu ja kohalike nõukogude valimiste, Olümpiamängude, ENSV neljakümnenda aastapäeva, V. I. Lenini 110 sünnipäeva tähtsust, samuti NLKP poolt tõstatatud ülesandeid, tegi raamatukogu omalt poolt nende ürituste heaks kordaminekuks propagandat. Suures isamaasõjas saavutatud võidu 35. aastapäeva auks korraldati õhtu “Kas mäletad kooskäidud sõjaradu“. Külanõukogu ja sovhoosi kaasabil remonditi raamatukogu välissein.

1981 aasta algas Raamatukogu 50. tööaasta piduliku tähistamisega. Raamatukogu kroonikas on säilinud ka Enno Piiri saadetud õnnitlustelegramm järgmise sisuga:
Oled seisnud pool sajandit vaimutunglana Munamäe jalamil. Oled rikastanud kirjanduslembelisi koduseid kõige vajalikuga. Oled ustavalt täitnud oma kohust ka rajutormistel ja udusombustel aegadel. Soovime järgmiseks poolsajandiks juubilarile endiselt südamlikku vahekorda lugejatega, kogu Haanja rahvaga, mis oleks eeskujuks kogu Võru rajoonile. Paistku Haanja Raamatukogu vilgas tegevus kümme korda kaugemale kui Suure-Munamäe vaatetorn, valgustagu ta kõikide koduseid ja soojendagu kõikide südameid. Leida ja Enno Piir mulgimaalt.

Aksel Kons - Haanja Raamatukogu juhataja aastail 1952-1982

Armilda Kanep on kirjutanud Aksel Konsist nõnda:
Kui Aksel Kons 1952 aastal Haanja Raamatukogus tööd alustas, oli olukord ikkagi veel väga vilets. Raamatukogul oli puudu vajalikust inventarist, raamatud olid korrastamata, puudusid kataloogid. Uuel raamatukogujuhatajal, Aksel Konsil, polnud ka erialast haridust. Tubli mehena osales ta kohe alguses raamatukogutöötajate kursusel Tallinnas. Kui siiski igapäevatöös teadmistest puudu tuli, kasutas iseõppimise teel erialast kirjandust. Aastatel 1969-1970 õppis kaugõppe teel Tallinnas raamatukogutöötajate õppustel. Oma paljusid ühiskondlikke ülesandeid täitis oma vabast ajast. Oli alati elurõõmus ja suhtlemisaldis. Võttis osa isetegevusest, näitles, laulis ja deklameeris. Seepärast laabus tal töö ka kultuurimaja isetegevuslastega ja kooliõpetajatega.
Aastaks 1960 oli Haanja Raamatukogust, tänu kapitaalremondile, saanud kaunis kultuurikolle. Raamatusõpru võtsid vastu avarad, valged ja hubased ruumid. Eesruumis, mis oli ühtlasi lugemistoaks, võisid külastajad sirvida värskeid ajalehti ja tutvuda väljapandud uudiskirjandusega. Raamatukogu ruumes oli kujundatud näitlik agitatsioon, mille peaeesmärgiks oli mobiliseerida ümbruskonna kolhoosirahvast rajooni ees seisvate tähtsate majanduslike ülesannete lahendamisele. Plakatilt võis lugeda „ Võru rajooni aukohuseks on toota 6000 tonni liha. Munamäe kolhoosi töötajad, teie võitlusülesandeks on 1960. aastal toota 35 tonni liha!“. Selle loosungi alla oli pandud arvukalt kirjandust kolhoosi karjatalitajatele ja seatalitajatele. Lugemisruumis oli teine pool pühendatud V. I. Lenini 90. sünnipäeva tähistamisele. Oli raamatunäitus ja fotomontaaz V. I. Lenini elust ja tegevusest.
Haanja raamatukogu oli rajoonis üks esimesi, mis läks üle avariiulite süsteemile. Neljale riiulile, kuhu külastajad ise juurde pääsesid, oli paigutatud 9530 ilukirjanduslikku ja populaarteaduslikku teost. Aksel Konsil oli tihe side ka kolhoosiga. Tihti viibis ta ka loomakasvatusfarmides. Nelja veisefarmi oli ta valmistanud näitliku agitatsiooni koos lüpsjate – karjatalitajate sotsialistlike kohustuste näitajatega.


Kui Aksel Kons on 13 aastat juhataja amet pidanud kirjutab ajakirjanik Leili Rinne aastal 1965 temast nõnda: „Pole Haanjas teed ega rada, mida Aksel Kons poleks sammunud. Sel talvel öeldakse Haanjas olevat eriti sügav lumi. Lumevabana jõutakse hoida ainult maantee. Külateedel on tallatud jalgrajad, ree- ja kelgujäljed. Kõikjal näeb suusaradu. Haanjalane ei jäta ka talvel raamatukogu külastamata. Praegu on piirkonna 120 peres kokku üle 250 lugeja. Huvi raamatute vastu on kõvasti kasvanud. Endale abiks on Aksel Kons seadnud sisse ühe rändraamatukogu ja laenutuspunkti. Ta on ka õpetanud Noorte raamatusõprade ringi liikmed raamatuid laenutama ja sisse kandma. Aksel Kons on tegev nii meesansamblis kui ka tantsuringis. A. Kons on ka 12 aastat külanõukogu saadik ja aseesimees, kogub oma piirkonnas põllumajandusmaksu. Raamatud on alati kaasas. Ta oli ka rahvamaleva liige, Punase Risti Seltsi esimees, ühiskondlik passiinspektor, tuletõrjesalga ülem, looduskaitse usaldusmees, kooli lastevanemate komitee liige, kauplusekomisjoni liige. Ülekohtuselt palju ülesandeid muidugi, aga siiski….. Kõik saab tehtud korralikult ja südamega.

HAANJA RAAMATUKOGU AASTAIL 1983 - 2009
Aksel Konsi tööd jätkas tema tütar Kristel Kons, kes juhtis Haanja Raamatukogu ligi seitseteist aastat. Kuni 1997 aastani olid endiselt Haanja Põhikooli algklassid raamatukogu kõrvalruumides ja lapsed käisid pidevalt raamatukogus. Raamatukogu oli ka koht, kus kaugemate piirkondade lapsed ootasid koolibussi. Kristel Kons meenutab, et lastele sai korraldatud pidevalt üritusi, pidusid ja käsitööringe.
Tuuli Kall, kes oli raamatukogujuhataja aastatel 1991-1992 meenutab, et neil aastail oli raamatukogu ka külanaiste kogunemiskohaks. Oli talongiaeg ja inimesed jagasid oma elumuresid ka raamatukoguhoidjale. Raamatukogus käis pidev talongide vahetamine ja maailmaasjade üle arutamine.
1996 aasta 12. juuni ajalehest „Elu“ leian Väino Suurpere artikli pealkirjaga „Haanja ainus tasuta kultuuriasutus“. Artiklist võib lugeda:
Haanja Raamatukogul on praegu umbes 12 000 raamatut, lisaks ajalehed ja ajakirjad. Raamatukogu kasutajate hulk suureneb järjest , sest raamatud on läinud kalliks ja ainult vähesed jõuavad ajalehti ja ajakirju koju tellida. Kolmandik täiskasvanud lugejaist on töötud. Raamatukogu on veel ainuke kultuuriasutus, mis ei ole tasuline ja on kogu valla elanike kasutuses. Ruumikitsikus on suur. Koolimaja uue juurdeehituse valmimine peaks selle probleemi varsti lahendama. Maja on vana ja hädasti oleks vaja kapitaalremonti.

20. juunil 1997 külastas Haanja Raamatukogu president Lennart Meri ja avati Avalik Internetipunkt. See oli suursündmuseks kogu Haanja rahvale. Samal aastal lahenes veel ka ruumiprobleem sest algklaasid kolisid raamatukogu kõrvalt ära Haanja Põhikooli juurdeehitusse. Seda, et raamatukogu kogu aeg remonti vajas, on meenutanud kõik raamatukoguhoidjad.

Kõige olulisem sündmus Haanja raamatukogu ajaloos viimase 10 aasta jooksul oli aga novembris 1997, kui saadi raamatukogule esimesed arvutid ja osteti raamatukoguprogramm KIRJASTO 3000, ühena esimestest maakonna külaraamatukogusse. Alustati raamatute liitmisega elektronkataloogi. 1998 aastal saadi Rahvuskultuuri Fondilt toetusena ka muusikakeskus. Aastal 2000 tähistati Haanja–Pressi Rahvaraamatukogu Seltsi 90. aastapäeva, kogude suurus oli 13142 nimetust ja lugejaid 286.
Aastal 2002 alustati ulatuslikku remonti, mis praeguseks hetkeks on lõppenud. Raamatukogu kasutada on praegu 130 m2 remonditud pinda.
Viimase seitsme aasta „tähtsündmused“: 2002 - põhjalik ruumide remont (seinad, laed, põrandad, elektrijuhtmestik); 2003 – fondi inventuur, remondijärgne ruumide sisustamine ja fondide kujundamine. 2004 – raamatuannetus Ameerikast, kust saadi 368 teavikut ja ajakirja „Triinu“ aastakäigud. 2005 aastal saadi 2 uut arvutikomplekti, laserprinter, koopiamasin ja ID-kaardi lugeja. Osteti raamatukoguprogrammi RIKS ja tööd alustati uue programmiga (raamatute liitmine elektronkataloogi, vöötkoodide kleepimine, UDK liigitus). 2006 aastal liideti lugejad elektroonilisse andmebaasi ja 2007 aastal alustati elektroonilise laenutusega.
Seoses arvutite tulekuga ja internetiga olid lapsed aastatel 2000-2003 sagedased raamatukogu külastajad. Aeg on läinud edasi, paljudel on arvutid ja internet juba ka kodus. Haanja Põhikoolis on korralik arvutiklass ja lapsed veedavad aega seal. Praegu näitab statistika, et Haanja raamatukogu külastamine on hakanud langema, seda eriti laste külastatavuse osas.

Kokkuvõtteks
Nagu ka paljud raamatukogud muljal Eestis, nii sai ka Haanja Raamatukogu alguse tublide kohalike inimeste ettevõtlikkusest ja seltside tegemistest. On huvitav tähelepanek, et raamatukogu alguses on raamatukogu juhtfiguurid olnud kohalikud mehed: Eduard Rikas, Enno Piir ja Aksel Kons.

Ükski raamatukogu ei saa eksisteerida ilma ruumideta. Meil jääb veel aastaid tänulik olla neile, kes oma julguse, teotahte ja tarkusega suutsid ehitada kauni mitmefunktsionaalse hoone, kuhu juba algselt kavandati ruumid ka raamatukogule. Maja on ajahambale edukalt vastu pidanud ja praegu, aastal 2008, pärast mõni aasta tagasi lõppenud kapitaalremonti, kauneim kui ei iial varem. Seda, kuidas kolm Haanja meest President Pätsilt hoone ehituseks raha käisid küsimas, pole siinkandis siiani unustatud. Ja ka fakt, et ka järgmine Eesti president, Lennart Meri, on seda raamatukogu külastanud – ka see on järjepidevus.

Haanja Raamatukogul on igal ajastul on olnud omad raskused. Esimese Eesti Vabariigi ajal seltside kaasabil loodud raamatukogud Suure Isamaasõja aastail peaaegu hävisid. Nõukogudeajal tuli raamatukoguhoidjal juhinduda NLKP poliitikast, meie valitsuse otsustest ja määrustest. Paljudel viisaastakutel oli raamatukogu ülesanne partei ja valitsuse propaganda kirjanduse kaudu. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ja raamatukogu muutumine avalikuks interneti punktiks loob raamatukogule hoopis teistsugused võimalused aga ka ülesanded.

Kõik muutub ja ka meie tegevused koos ajaga. Seitsmekümnendatel aastatel suleti progressi ettekäändel paljud Haanjamaa väiksemad maakoolid, külad olid määratud väljasuremisele või virelemisele. Kaunid Haanjamaa külad, millistest siin töös juttu oli nagu Pressi, Koke, Saaluse, Plaani – on juba mitmed aastakümned nagu varjusurmas.
Haanja Raamatukogu on igal juhul eriline. Kasvõi juba seepärast, et tema ehitajaiks ja lugejaiks on olnud kohalikud inimesed, keda tavakõnepruugis haanjameesteks kutsutakse. Needsamad, kes läbi raskuste, kehvade aegade, raske töö on leidnud tee raamatukokku, et leida vaimutoitu hingele.
Aastal 2010 tähistab Haanja Raamatukogu oma 80-ndat aastapäeva ja tema eelkäija,
Haanja- Pressi Rahvaraamatukogu selts 100-ndat aastapäeva. Soovime, et Haanja inimesed ei unustaks oma kodukandi ajalugu ega teed raamatukokku.

1 kommentaar:

  1. Kuidas õigustatud laen on alati olnud suur probleem klientidele, kes on rahalisi vajadusi. Küsimus krediidi-ja tagatis on midagi, et kliendid on alati mures, kui taotletakse laenu seaduslikke laenuandja. Aga MARK HENRY ettevõte. teinud, et vahe laenamise tööstusele. MARK HENRY ettevõte. on akrediteeritud laenuandja volikogu anda välja laene kohalike ja rahvusvaheliste klientide 3% määraga. Meile on antud au kohtuda oma rahalisi vajadusi. Küsimus krediidi ei tohiks takistada teid saada laenu, mida vajate.

    Meie teenused on järgmised: -

    * Isiklik Laenud (tagatiseta laenu)
    * Business Laenud (tagatiseta laenu)
    * Consolidation Loan
    * Kombineeritud Loan
    * Auto Loan
    * Maja Loan
    * Home Improvement
    * Investorid Laenud
    * Debt Consolidation
    * Teine Mortgage
    * Rahvusvaheline Laenud

    Ei sotsiaalkindlustuse ja ei ole krediidi kontroll, 100% garanteeritud. Kõik, mida pead tegema, on andke teada täpselt, mida sa tahad ja me kindlasti teha oma unistuse. MARK HENRY COMPANY, ütleb jah, kui teie pangad ütlevad EI. Lõpuks me rahastada väikesemahulisi laenu firma, vahendajate, väikese ulatusega finantseerimisasutuste meil piiramatu kapitali. Täpsema edasi minna seda protseduuri meiega kohe (markhenrycompany11@gmail.com) taotleda laenu ei vastata teie e-posti id, nii et võin saata teile rohkem heakskiitmiseks teile

    tänan

    Mark Henry

    VastaKustuta