Koolitus

Tere.

Tervitan Dianat, Viivit ja Mairet. Marist ka.

Edukat päeva.

Marika

Pilte 2010 aasta suvest ja sõpradest-tuttavatest

Talu pildid

Tervitus

Haanja rahvas tervitab Ruusmäe kooli õpetajaid ja soovib kena kevade jätku.

Maikuu, suur toomepuu

12 aprill - Kosmonautikapäev

Nõukogudeajal tähistati 12. aprillil kosmonautikapäeva.

Esimese inimesena lendas kosmosse 12. aprillil 1961

Juri Gagarin (09.03.1934 - 27.03.1968)

Haanja Vinter100

2010 aasta suusatalv on olnud Haanjamaal supertore.

20.märtsil 2010 korraldab Haanja100 hullu suusasõidu - Haanja Vinter100

8.märts on naistepäev

8. märtsil tähistatakse rahvusvahelist naistepäeva, mis on ÜRO tähtpäevade nimistus ning tuntud mitmel pool maailmas. Meil oli see riigipüha viimati 1990. aastal, kuid on naiste solidaarsuspäevana jälle au sisse tõusmas.

Vastlapäev

Täna liugu laseme,

hõissa meil on vastlad.

Seljas kasuk karvane,

jalas valged pastlad.

Teisipäeval, 16. veebruaril 2010.a algusega kell 12.30 toimub Haanja kooli staadionil vastlapäeva tähistamine. Alustatakse teatevõistlusega, kell 13.30 saab maiustada tee ja kukliga, peale mida ehitatakse tiigriaastale pühendatud lumeskulptuure.

Tulge ja veetke mõnus vastlapäev Haanjamaa kuplite vahel!

90 aastat kirjanik Jaan Krossi sünnist

19.veebruaril 2010 möödub 90 aastat kirjanik Jaan Krossi sünnist.
Jaan Kross sündis Tallinnas 19.veebruaril 1920. aastal. Ta sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Ta nägi Eesti iseseisvuse kaotust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites, kust vabanes 1954. aastal. Jaan Krossist sai klassik juba tema eluajal. Ta oli kõige enim tõlgitud eestlane maailmas. Tema looming keskendus eeskätt rahvale ja riigile. Jaan Krossi romaanid: „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980) „Keisri hull” (1978) „Rakvere romaan” (1982) „Professor Martensi ärasõit” (1984) „Vastutuulelaev” (1987) „Wikmani poisid” (1988) „Silmade avamise päev” (1988) „Väljakaevamised” (1990) „Tabamatus” (1993) „Mesmeri ring” (1995) „Paigallend” (1998) „Tahtamaa” (2001) „Kallid kaasteelised” (2004)
Lisaks romaanidele on ta kirjutanud arvukalt novelle, jutustusi, näidendeid. Oma loomingu eest on teda mitmel korral esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross suri 27. detsembril 2007. Lähemalt Jaan Krossi kohta lugege siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross

Haanja miis

Laulavad: Toomas Urb, Tarmo Urb, Peeter Tooma
(kuula siit)
Haanja miis viidi lubjakivvõ
Haanja miis viidi lubjakivvõ
kolm päivä VõroleNõjah-nõjah-nõõ hei
Nõjah-nõjah-nõõ heiNõjah-nõjah-nõõ aa-aa-aa aa-aa-aa
Haanja miis läits Tiganiku puuti
Haanja miis läits Tiganiku puuti
Uma kolmõ kopkaga
Tahtse osta püksünöpse
Tahtse osta püksünöpse
Uma higi vaiva iist
Haanja miis nägü silgupüttü
Haanja miis nägü silgupüttü
Puuti saksan leti iin
Haanja miis palvel puutisaksa
Haanja miis palvel puutisaksa'
Esänd, luba tsurgata!''
Tsurka, aga tsurka, Haanja miis!'
Tsurka, aga tsurka, Haanja miis!
Uma leivapalokest!'

Veebruar on talvekuu

Veebruar on Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu. Selles on lihtaastal 28 päeva ja liigaastal 29 päeva.
Nimetus "veebruar" on üle võetud roomlaste kalendrist, kus Februarius tähendas puhastuskuud; Februa oli puhastusjumal ning tähendas ka puhastus- ja lepituspüha. Veebruar oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta viimane, kaheteistkümnes kuu.
Veebruari on vanasti nimetanud veel mitme nimega, näiteks küünlakuu, vastlakuu, hundikuu, kassikuu, pudrusöömise kuu.
Küünlakuu, vastlakuu on tulnud küünla- ja vastlapäevast.
Hundikuu nimetus tuleb sellest, et vanasti luusis veebruarikuus ringi ilmatu hulk näljaseid hunte.
Saksamaal kutsuti veel mõnikümmend aastat tagasi veebruari kassikuuks. Sel kuul tuleb kiisudele ise süüa anda, sest hiiri ja rotte napib. /Vikipedia/

Lugemisaasta 2010

2010 aasta on kuulutatud lugemisaastaks.

Sel aastal möödub ka 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise, Wanradt-Koelli katekismuse ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Lugemisaasta tegemistest lugege lähemalt blogist

(loe siit)

Talv Haanjamaal

Hommikust õhtuni ahjus on tuli

Soe aga tuppa ei jää vana suli

Ahju kõrval istudes on päris soe

Akna alt sisse külma aga poeb

Külmataat kallis külmataat kulla pai

Kust sa nii palju külma meie jaoks said

Puud õues härmas ja vali on tuul

Tänavail kõndijail võdinad suul

Kuule külmataat ära nii pinguta

Külma saatmisega üle pingutad

Puhka nüüd väheke päeva või paar

Külma on küllalt et sõita saaks saan

Nii ongi meil ammu igatsetud lumi

Koos külmaga, mis valus nagu tuli…

Juhan Jaik

13. jaanuaril 2010 möödub 111 aastat Võrumaalt pärit kirjaniku Juhan Jaigi sünnist.

Jää puhtaks luuletempliks igavesti sa.
Laul kostku ikka sääl kui mühav laan
Ja kohal Munamäe ja Võrumaa
Veel lehvi, Vanemuine nagu aeroplaan.
Vaid sääl, vaid sääl on laulu kodumaa,
Ta sama jäädavalt on põimit iloga,
Kuis olen kasvand sulle, Võrumaa.

Juhan Jaik
Võrumaa

JUHAN JAIK sündis 13.jaanuaril 1899. aastal Võrumaal, Rõuge vallas, Sännas mõisatöölise pojana, kasvas üles Tsooru vallas Roosiku mõisas ja Luhametsas, õppis Sänna ja Tsooru koolides.
Õppis Tsooru koolis, aastatel 1913-1915 elas Võrus. Arreteeriti illegaalses noorteringis osalemise pärast Tsoorus ja saadeti välja Volga-äärsetesse linnadesse, kus elatus kontoritööst. 1917 tuli tagasi Võrru, 1918 vangistati bolševike poolt. Õppis Tallinna õhtukeskkoolis, võttis osa Vabadussõjast, töötas ajakirjanikuna ajalehtede “Päevaleht” ja “Postimees” ning ajakirja “Kaitse Kodu” toimetustes. 1935–36 oli Eesti Raamatuaasta peasekretär ja 1936–40 haridusministri nõunik; töötas ajakirjanikuna Päevalehe, Kaitse Kodu, Postimehe ja Võrumaa Teataja toimetustes, Eesti Kirjanikkude Liidu liige aastast 1926.
1944 põgenes Eestist Austriasse, sealt 1945 Prantsusmaa kaudu Rootsi. Suri 12.dets. 1948 St. Malm. 1990 maeti J. Jaigi põrm ümber Tallinna Rahumäe kalmistule.
Esimene raamat oli luulekogu “Rõuge kiriku kell”, mis sisaldas luuletusi aastatest 1919–1922
Juhan Jaiki seob Haanjaga ka fakt, et kui kolm meest Haanjast käisid 1936 aastal president Pätsilt Haanja Turistide Kodu jaoks raha küsimas, külastati ka Juhan Jaiki. Nii on kirjutanud Enno Piir oma mälestustes.
Juhan Jaigi loomingust saab hea ülevaate:
http://lib.werro.ee/index.php/vorumaa-kirjanike-galerii/54-jaik-juhan-13-i-1899-vorumaa-saenna-10-xii-1948-st-malm.html
Juhan Jaigi tütre Ilo mälestused isast:
http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=333&sess=c23d36ef17c97b4282e89112d349bbcd

Head uut aastat

Seisan keset lumist küla,
kuskilt pole kosta müra.
Ainult pehmet valget lund,
sadanud on umbes tund.
Taevaserval kiigub kuu,
eemal talus pühib luud.
Pühib kokku seda lund,
mida sajab mitmes tund.
Sajab juba mitmes tund,
seda pehmet lumist lund.
Sadu lõppeda ei taha, kuhjab hanged ukse taha...