esmaspäev, 15. veebruar 2010

Vastlapäev

Täna liugu laseme,
hõissa meil on vastlad.
Seljas kasuk karvane,
jalas valged pastlad.
Teisipäeval, 16. veebruaril 2010.a algusega kell 12.30 toimub Haanja kooli staadionil vastlapäeva tähistamine. Alustatakse teatevõistlusega, kell 13.30 saab maiustada tee ja kukliga, peale mida ehitatakse tiigriaastale pühendatud lumeskulptuure.
Tulge ja veetke mõnus vastlapäev Haanjamaa kuplite vahel!

laupäev, 6. veebruar 2010

90 aastat kirjanik Jaan Krossi sünnist

19.veebruaril 2010 möödub 90 aastat kirjanik Jaan Krossi sünnist.
Jaan Kross sündis Tallinnas 19.veebruaril 1920. aastal. Ta sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Ta nägi Eesti iseseisvuse kaotust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites, kust vabanes 1954. aastal. Jaan Krossist sai klassik juba tema eluajal. Ta oli kõige enim tõlgitud eestlane maailmas. Tema looming keskendus eeskätt rahvale ja riigile. Jaan Krossi romaanid: „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980) „Keisri hull” (1978) „Rakvere romaan” (1982) „Professor Martensi ärasõit” (1984) „Vastutuulelaev” (1987) „Wikmani poisid” (1988) „Silmade avamise päev” (1988) „Väljakaevamised” (1990) „Tabamatus” (1993) „Mesmeri ring” (1995) „Paigallend” (1998) „Tahtamaa” (2001) „Kallid kaasteelised” (2004)
Lisaks romaanidele on ta kirjutanud arvukalt novelle, jutustusi, näidendeid. Oma loomingu eest on teda mitmel korral esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross suri 27. detsembril 2007. Lähemalt Jaan Krossi kohta lugege siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross

kolmapäev, 3. veebruar 2010

Haanja miis

Laulavad: Toomas Urb, Tarmo Urb, Peeter Tooma
(kuula siit)
Haanja miis viidi lubjakivvõ
Haanja miis viidi lubjakivvõ
kolm päivä VõroleNõjah-nõjah-nõõ hei
Nõjah-nõjah-nõõ heiNõjah-nõjah-nõõ aa-aa-aa aa-aa-aa
Haanja miis läits Tiganiku puuti
Haanja miis läits Tiganiku puuti
Uma kolmõ kopkaga
Tahtse osta püksünöpse
Tahtse osta püksünöpse
Uma higi vaiva iist
Haanja miis nägü silgupüttü
Haanja miis nägü silgupüttü
Puuti saksan leti iin
Haanja miis palvel puutisaksa
Haanja miis palvel puutisaksa'
Esänd, luba tsurgata!''
Tsurka, aga tsurka, Haanja miis!'
Tsurka, aga tsurka, Haanja miis!
Uma leivapalokest!'

Veebruar on talvekuu

Veebruar on Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu. Selles on lihtaastal 28 päeva ja liigaastal 29 päeva.
Nimetus "veebruar" on üle võetud roomlaste kalendrist, kus Februarius tähendas puhastuskuud; Februa oli puhastusjumal ning tähendas ka puhastus- ja lepituspüha. Veebruar oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta viimane, kaheteistkümnes kuu.
Veebruari on vanasti nimetanud veel mitme nimega, näiteks küünlakuu, vastlakuu, hundikuu, kassikuu, pudrusöömise kuu.
Küünlakuu, vastlakuu on tulnud küünla- ja vastlapäevast.
Hundikuu nimetus tuleb sellest, et vanasti luusis veebruarikuus ringi ilmatu hulk näljaseid hunte.
Saksamaal kutsuti veel mõnikümmend aastat tagasi veebruari kassikuuks. Sel kuul tuleb kiisudele ise süüa anda, sest hiiri ja rotte napib. /Vikipedia/